Liising – mugav viis varade soetamiseks

Liising on teenus, kus liisinguandja rendib vara liisinguvõtjale kindla perioodi jooksul ja kindla tasu eest. Kõige tuntum ja levinum liisingu kasutamise vorm on autoliising, kuid paljud ettevõtted kasutavad liisingut ka näiteks erinevate seadmete rentimiseks.

Eesti ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvab tempokalt. Kui 2023. aasta veebruaris anti ettevõtetele laene ja liisinguid 187 miljoni euro väärtuses, siis aasta hiljem, 2024. veebruaris oli laenude ja liisingute maht kasvanud juba 233 miljoni euroni. Üle poole sellest mahust läks kinnisvara- ja ehitussektorisse.

Liising võimaldab ettevõtetel ja eraisikutel kasutada vara ja erinevaid seadmeid ilma suuri summasid kohe välja käimata. Võrreldes tavalise laenamisega on liisingu eeliseks väiksem alginvesteering ning tihti ka paindlikumad maksetingimused.

Liising on leping, mille alusel liisinguandja annab liisinguvõtjale kasutusse vara kokkulepitud perioodiks kindla tasu eest. Liisingu lõppedes saab liisinguvõtja valida, kas ta ostab vara endale välja, pikendab lepingut või tagastab vara liisinguandjale.

Liisingut saab jagada erinevateks tüüpideks, sõltuvalt lepingu tingimustest ja kasutusotstarbest.

Kapitalirendiks nimetatakse pikaajalist liisingut, kus vara omandiõigus läheb peale liisinguperioodi lõppu liisinguvõtjale. Liisinguvõtja tasub sel puhul liisingulepingu alusel ka enamus vara väärtusest koos intressidega ning vastutab ise vara hooldamise ja kindlustamise eest. Kapitalirendi lepingute kestus on tavaliselt 3-6 aastat ja intressimäärad on võrreldes kasutusrendiga madalamad.

Kapitalirent sobib ettevõtetele ja eraisikutele, kes soovivad lõpuks vara omanikuks saada. Kapitalirent on tingimuste poolest sarnane järelmaksuga.

Kuna kaptalirendi puhul tuleb liisinguandjale lisiinguperioodi jooksul tasuda kogu vara väärtus koos intressidega, on tavaliselt kuutasu veidi kõrgem kui kasutusrendi puhul. Kui on soov hoida kuumakseid madalamal, on võimalik kasutada jääkväärtusega kapitalirenti - see tähendab, et viimane osamakse enne vara omanikuks saamist on suurem.

Kasutusrent on kapitalirendist lühem (tavaliselt 1-3 aasta pikkune) liising, mille jooksul liisinguvõtja maksab vaid vara kasutamise eest. Kasutusrendi eeliseks on pikaajalise kohustuse puudumine, sest selle kaudu saab kasutada vara eelnevalt kokkulepitud perioodi jooksul. Kasutusrendi puhul on intressimäärad kõrgemad kui kapitalirenti kasutades.

Kasutusrent sobib liisinguvõtjatele, kes ei soovi liisingu lõppedes vara omanikuks saada, vaid selle liisinguandjale tagastada.

Kui aga liisinguvõtja soovib pärast kasutusrendi perioodi lõppu vara siiski endale saada, on võimalik see jääkväärtusega välja osta.

Eestis on kapitali- ja kasutusrendi mahud suhteliselt sarnased, veidi rohkem kasutatakse kapitalirenti.

Toome välja kolm punkti, mille osas kapitali- ja kasutusrent üksteisest erinevad:

Omandiõigus

• Kapitalirendi puhul läheb omandiõigus hiljem üle liisinguvõtjale
• Kasutusrendi puhul jääb omandiõigus liisinguandjale

Lepingute kestus

• Kapitalirendi puhul keskmiselt 3-6 aastat
• Kasutusrendi puhul keskmiselt 1-3 aastat

 Intressimäärad

• Kapitalirendi puhul on tavaliselt intressimäärad madalamad
• Kasutusrendi puhul on tavaliselt intressimäärad kõrgemad

Kuigi enamik inimesi seostavad liisingut peamiselt autodega, siis kasutatakse liisingut ka muu vara rentimiseks, näiteks seadmeliising, meditsiini- või IT-tehnika liising, rasketehnika liising jne.

Autoliising on üks populaarsemaid liisinguvorme, mis võimaldab eraisikutel ja ettevõtetel soetada uusi ja kasutatud autosid ilma suure alginvesteeringuta. Autoliisinguid väljastatakse Eestis ühel kuul umbes 24 miljoni euro väärtuses (veebruar 2024).

Autoliisingu võtja peab esmalt valima kapitali- ja kasutusrendi vahel. Kasutusrendi puhul tuleb arvestada, et liisinguandjale tagastatud auto peab olema heas korras ja vastama lepingus sätestatud nõuetele. Lisaks võib sel puhul kehtida läbisõidukilomeetrite piirang, mis tähendab, et autoga ei tohi tagastamise hetkeks sõita rohkem kui näiteks 100 000 km. Vastasel juhul võib see liisinguvõtjale kaasa tuua lisatasu maksmise kohustuse.

Olenevalt auto hinnast võivad kuumaksed olla väga varieeruvad, kuid neid saab vähendada näiteks suurema sissemakse abiga. Mida suurema sissemakse alguses teed, seda väiksemad tulevad kuumaksed, seda vähem peab maksma intressi ja tõenäoliselt on liisinguandjal võimalik teha ka madalama intressimääraga pakkumine, sest sissemakse aitab liisinguandja riske vähendada.

Seadmeliising on suurepärane lahendus ettevõtetele, kes vajavad tootmisvahendeid, kontoriseadmeid või muid töövahendeid, aga ei soovi või ei saa neid kohe välja osta. Näiteks soetatakse seadmeliisinguga põllumajandus- ja metsatehnikat, ehituseks vajalikke vahendeid ja tööstusseadmeid.

 Seadmeliising aitab muuta näiteks tootmisettevõtte tootmist kuluefektiivsemaks, sest kaasaegsed seadmed võtavad vähem energiat ja suudavad toorainet efektiivsemalt kasutada. Seadmeliisingu abil saab hoida ettevõtte tehnoloogia ja seadmed ajakohasena ning parandada tootlikkust ilma suuri summasid korraga välja käimata.

Seoses suurenenud nõudlusega meditsiiniteenuste järele on vajalik seadmepargi suurendamine ja uuendamine, et pakkuda klientidele head teenust ning meditsiinitöötajatele head töökeskkonda.

Meditsiiniliisingut liisingut kasutavad näiteks hambaravi, looma- ja taastusravikliinikud, et soetada meditsiiniseadmeid, näiteks röntgeni- või ultraheliaparaate.

Meditsiinitehnika liising on hea lahendus haiglatele ja kliinikutele, kes vajavad uusi seadmeid, aga kõiki neid korraga välja osta ei ole majanduslikult jätkusuutlik, niisiis jagatakse liisinguga suured kulutused pikema perioodi peale.

Seda tüüpi liisingut kasutavad peamiselt tarkvara arendajad, tootmisettevõtted, teenusettevõtted ja avalik sektor, et soetada arvuteid, servereid, tarkvara ja muud IT-tehnikat. IT-tehnika liising on hea lahendus ettevõtetele, kes soovivad oma seadmeid värskendada, et vältida tehnoloogia vananemise riski.

Rasketehnika liising on mõeldud ehitusmasinate, kaevandustehnika ja muu rasketehnika soetamiseks. Rasketehnika liising on hea lahendus ettevõtetele, kes vajavad tehnikat lühikeseks ajaks või spetsiifilisteks projektideks ning ei soovi seda enda ettevõttele soetada.

Liisingupakkumisi küsides tuleks arvestada järgmiste teguritega:

• Millist vara soovid soetada ja kas sellele liisingut ka pakutakse?
• Liisingutüüp - Kas vajad kapitalirenti või kasutusrenti ehk siis kas soovid pärast liisinguperioodi lõppu vara endale jätta või tagastada?
• Liisingu periood - Kui kaua soovid vara kasutada? Mida pikem periood, seda soodsam kuumakse, kuid seda rohkem tuleb tasuda ka intressi.
• Sissemakse - Kas oled valmis tegema sissemakset? Mida suurem sissemakse, seda väiksem risk liisinguandjale, mis võib mõjutada intressimäära ja olla kokkuvõttes sinu jaoks soodsam, sest suurema sissemakse puhul maksad väiksemat kuutasu ja intressi.
• Lisatasud - Kas liisingupakkumisega kaasnevad lisatasud, näiteks lepingu- või hooldustasud?

Enne liisingulepingu sõlmimist on oluline võtta erinevaid pakkumisi, et tingimusi võrrelda ja leida enda jaoks kõige sobivam ja soodsam lahendus. Kõige lihtsam on liisinguid võrrelda krediidikulukuse määra alusel - mida madalam see on, seda soodsam on kokkuvõttes liising sulle.

Liisingupakkumiste võrdlemiseks ja aja kokkuhoiuks on hea kasutada liisingukalkulaatorit, näiteks Sortteri platvormi. Sortter pakub mugavat ja kiiret viisi erinevate liisingupakkumiste võrdlemiseks ja parima pakkumise leidmiseks, olles taotlejale täiesti tasuta. Ühe taotlusega saad mitmeid liisingupakkumisi, milleks kulub vaid loetud minutid. Edasi on vaja ainult pakkumisi endale sobiva kriteeriumi (intressi, krediidikulukuse määra vms) alusel võrrelda ning endale sobivaim leida.