Inflatsioon

Inflatsioon on majandusnähtus, mille puhul raha ostujõud langeb ja hinnad tõusevad. See tähendab, et sama summa raha eest saab aja möödudes vähem kaupu ja teenuseid kui varem. Inflatsiooni mõõdetakse tavaliselt tarbijahinnaindeksi (THI) või mõne muu hinnataseme muutust kajastava indeksi kaudu.

Inflatsiooni võivad põhjustada mitmesugused tegurid, näiteks:

• Nõudluse kasv: kui nõudlus ületab pakkumise, tõusevad hinnad.
• Tootmiskulude tõus: näiteks palgakulude, energia või toorainete hinnatõus kandub üle toodete hindadesse.
• Raha hulga suurenemine majanduses: kui keskpank laseb ringlusse rohkem raha, võib selle tagajärjeks olla üldine hinnatõus.
• Välismõjud: imporditud kaupade kallinemine (nt toornafta hinna tõus) võib suurendada ka siseriiklikke hindu.

• Mõõdukas inflatsioon: hinnad tõusevad aeglaselt ja prognoositavalt.
• Kiire inflatsioon: hinnatase kasvab kiiresti, kuid raha veel toimib maksevahendina.
• Hüperinflatsioon: väga kiire ja kontrollimatu hinnatõus, mille puhul raha väärtus langeb drastiliselt.
• Deflatsioon: vastupidine nähtus – üldine hinnataseme langus.

• Tarbija ostujõud väheneb, kui sissetulekud ei kasva inflatsiooniga samas tempos.
• Laenuvõtjad võivad võita, sest laenuraha reaalväärtus langeb.
• Sularaha ja fikseeritud intressiga säästud kaotavad väärtust.
• Ettevõtted võivad tõsta hindu, et katta kasvavaid kulusid, mis võib omakorda kiirendada inflatsiooni.

Inflatsioon on loomulik osa toimivast majandusest, kuid kui see on liiga kõrge või ettearvamatu, võib see tekitada ebastabiilsust ja vähendada usaldust raha vastu.