Obligatsioon

Obligatsioon on võlakiri ehk finantsinstrument, millega emitent (võlakirja väljaandja, näiteks riik, omavalitsus või ettevõte) kohustub maksma võlakirja omanikule kindlaksmääratud summa (nimiväärtuse) tagasi kokkulepitud tähtajal ning tavaliselt maksma ka perioodilist intressi (kupongi) kuni võlakirja lunastamiseni.

• Nimiväärtus (põhisumma): Summa, mille emitent võlakirja lõpptähtajal tagastab.
• Intressimäär (kupongimäär): Fikseeritud või muutuv intress, mida makstakse võlakirja omanikule regulaarselt (näiteks kord aastas või kord poolaastas).
• Tähtaeg: Aeg, millal emitent peab võlakirja tagasi ostma.
• Hind: Võlakirja turuhind võib olla kõrgem või madalam nimiväärtusest, sõltuvalt intressimäärast ja turutingimustest.

Kui investor ostab obligatsiooni, laenab ta raha võlakirja väljaandjale. Vastutasuks saab ta kindla intressitulu ja lõpuks oma investeeritud summa tagasi. Obligatsioone kasutatakse tihti kapitali kaasamiseks pikaajalisteks investeeringuteks või eelarvepuudujääkide katmiseks.

• Valitsuse obligatsioonid: Näiteks riigi väljastatud võlakirjad.
• Ettevõtte obligatsioonid: Äriühingute emiteeritud võlakirjad, mis võivad pakkuda kõrgemat tootlust, kuid kaasnevad ka suuremad riskid.
• Võlakirjad eritingimustega: Näiteks vahetusvõlakirjad (convertible bonds), mille saab vahetada aktsiateks.

Eelised:

• Püsiv intressitulu.
• Väiksem risk võrreldes paljude aktsiatega.
• Võimalus mitmekesistada investeerimisportfelli.

Riskid:

• Intressirisk (intressimäärade muutused mõjutavad obligatsiooni turuhinda).
• Inflatsioonirisk (raha ostujõu vähenemine).
• Krediidirisk (võimalus, et emitent ei suuda kohustusi täita).

Obligatsioonid on olulised instrumendid nii konservatiivsete kui ka tasakaalustatud investeerimisstrateegiate jaoks.