Olulisuse printsiip

Olulisuse printsiip (inglise keeles materiality principle) on raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõte, mille kohaselt tuleb aruannetes esitada kõik sellised andmed ja sündmused, mis võivad mõjutada aruande kasutajate otsuseid.

Olulisuse printsiibi järgi ei pea kõiki tehinguid ja üksikasju kajastama ühesuguse täpsusega — tähtsust omavad ainult need andmed, millel on reaalne mõju ettevõtte finantsseisundi, majandustulemuste või rahavoogude hindamisele. Väiksemad ja ebaolulised summad või sündmused, mis ei mõjuta otsuste tegemist, võib esitada kokkuvõtlikult või mõnel juhul ka üldistatud kujul.

• Mõju otsustele: Informatsioon on oluline, kui selle olemasolu või puudumine võib mõjutada finantsaruande lugeja majanduslikke otsuseid.
• Praktilisus: Väikese mõjuga tehinguid ei pea üksikasjalikult kajastama, kui nende täpne esitamine oleks ebamõistlikult kulukas või ajamahukas võrreldes saadava kasuga.
• Kohaldamisala: Printsiipi rakendatakse kõigi raamatupidamise ja aruandluse aspektide juures — nii varade, kohustuste, tulude, kulude kui ka avalikustamise puhul.

• Suurendab finantsaruannete loetavust ja asjakohasust.
• Aitab vältida liigset detailidesse laskumist.
• Toetab aruannete koostamise tõhusust ja keskendumist olulisele teabele.

Olulisuse printsiip aitab tagada, et raamatupidamisaruanded on praktilised, informatiivsed ja keskenduvad kasutajate jaoks tõeliselt tähtsatele teemadele.