Turu-uuringud AS viis Sortter'i tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli kaardistada Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) seisukohad praeguse majanduskliima kohta. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade tegevusalade lõikes sellest, kas ettevõtted plaanivad praegustes tingimustes kasvu või otsivad hoopis välisrahastust, et keerulistes majandustingimustes ellu jääda.

Valim koostati Maksu- ja Tolliameti avaandmete põhjal 2024. aasta II kvartali tasutud maksude, käibe ja töötajate arvu kohta. Ettevõtted jaotati EMTAKi koodide alusel tegevusalade järgi. Ettevõtted liigitati töötajate arvu järgi: mikroettevõtted (kuni 9 töötajat), väikeettevõtted (10-49 töötajat) ja keskmise suurusega ettevõtted (50-249 töötajat).

Uuring viidi läbi CATI-süsteemis 18 kogenud ja spetsiaalselt koolitatud telefoniküsitleja poolt. Küsitlus toimus 15.-22. augustini 2024, mille jooksul viidi läbi 302 intervjuud.

Kõige tõsisemaks väljakutseteks on tegevuskulud ja professionaalsete töötajate leidmine ja hoidmine. Juurdepääs rahastusele pigem ei ole märkimisväärne väljakutse.

Juurdepääs rahastusele on märksa suurem väljakutse väikeettevõtjatele, tööstussektorile, veondusele ja laondusele ning majutust ja toitlustust pakkuvatele ettevõtetele. 

Alla kolmandiku kavatseb järgneva aasta jooksul investeerida ettevõtte kasvu. Keskmise suurusega ettevõtteid on selliste hulgas rohkem kui väiksemaid. Välisrahastust kasutab alla kolmandiku.

Kõige enam plaanitakse kasvu operatiivseid täiustusi tehes, kõige vähem käibekalitali suurendamist. 

Oma tegevuse säilitamiseks kavatseb rahalist toetust võtta vaid kümnendik. Ennekõike kavatsetakse saavutada paremaid tarnetingimusi, oma äritegevust ümber korraldada ja tegevuskulusid vähendada.

Oma tegevuse kasvu või stabiilsust kavatsetakse rahastada
ennekõike sisemiste vahendite ja kasumi arvelt. Üle kolmandiku kavatseb kaasata erainvesteeringud, ligi kolmandik välisfinantseeringud.

Mittefinantsilistest toetustest peab kolmandik oma tegevuse jätkamiseks oluliseks nii nõustamistuge, turunduse ja müügituge ning ressursituge.  

Alla poole ettevõtetest on soodsamate laenude olemasolu kontrollinud vähem kui aasta tagasi, kaks viiendikku pole aga seda kunagi teinud.

Kolmandik ettevõtetest on taotlenud oma ettevõtte kasvu finantseerimiseks kodupangast laenu, keskmise suurusega ettevõtted oluliselt rohkem väiksematest.15% on küsinud laenupakkumisi alternatiivsetest finantsasutustest.

Erinevaid laenupakkumisi on võrrelnud 61%. 8% on võrdlemisele mõelnud, kuid seni seda mitte teinud.
Enne otsuse tegemist vaadatakse ennekõike  intressimäärasid ja tagasimakse tingimusi, ka teenuse paindlikkust.

Kõige tõsisemaks väljakutseteks on kõrged intressimäärad ja taotlusprotsessi keerukus. Teadlikkus rahastamisvõimalustest on kõige väiksemaks probleemiks. 

Kõrged intressimäärad on väljakutseks ennekõike keskmise suurusega ettevõtetele, põllumajandussektorile ja majutus-ning toitlustusettevõtetele. Kinnisvarasektor tunneb ennast finantseerimise otsimisel kõige kindlamalt. 

Üle poole ei ole VKE-le mõeldud võrdlevast veebiplatvormist midagi kuulnud. Kaks viiendikku väidab aga, et nad on sellisest platvormist kuulnud, 3% koguni kasutanud.
Uue tasuta veebiplatvormi turule tulekut peab kolmandik perspektiivikaks, kuid kolmandik ka üldse mitte perspektiivikaks.

• Majanduskliima ei ole Eesti VKE-de vaatepunktist praegu soosiv. 5-palli skaalal (kus „1“=väga negatiivne, üldse mitte soosiv ja „5“=väga positiivne, väga soosiv) oli hinnangute keskmine 2,49. 46% vastajatest pidas majanduskliimat negatiivseks või väga negatiivseks. Keskmise suurusega ettevõtted andsid vähem hinnangut „väga negatiivne“, kuid see erinevus ei ole statistiliselt oluline. Optimistlikuma hinnangu („4“) andis 11% ettevõtetest.
• Kõige tõsisemaks väljakutseteks, millega ettevõttes silmitsi seisavad, on tegevuskulud (summeerituna hinnangud „tõsine väljakutse“ ja „pigem tõsine väljakutse“) 57%  ja professionaalsete töötajate leidmine ja hoidmine (55%). Juurdepääs rahastusele pigem ei ole nii märkimisväärne võrreldes muude väljakutsetega. Nii näiteks edestab õigusnormide vastavus väljakutsete pingereas juurdepääsu rahastusele.
• 29% ettevõtetest kavatseb järgmise 12 kuu jooksul investeerida ettevõtte kasvu. Keskmise suurusega ettevõtetel on kasvu kavatsusi rohkem (42%) kui väikestel (34%), mikroettevõttetel aga kõige vähem (21%). Välisrahastust kasutab 29% nendest, kes kasvu investeerida kavatsevad.
• Oma ettevõtte kasvatamiseks kavatsetakse kasutada operatiivseid täiustusi (74%), uute töötajate palkamist (63%) ja investeerimist turundusse (58%). Välisrahastust kavatseb kaasata 22% nendest, kes kavatsevad investeerida ettevõtte kasvu.
• Oma praeguste toimingut säilitamiseks kavatseb taotleda rahalist toetust 9% nendest, kes oma ettevõtte kasvu järgmise aasta jooksul investeerida ei plaani. Muudest algatustest on kõige enam plaanis läbirääkimised tarnijatega paremate tingimuste saavutamiseks, mitmesuguste tegevuste parendamine ja tegevuskulude vähendamine. Valitsuse abi või toetust mõtleb taotleda 58%.
• Oma tegevuse kasvu või stabiilsust kavatsetakse rahastada ennekõike sisemiste vahendite ja kasumi arvelt (94%). 31% kavatseb kaasata erainvesteeringud ja 31% välisfinantseeringud. See küsimus esitati nendele ettevõtetele, kes kavatsevad investeerida ettevõtte kasvu või plaanivad taotleda rahalist toetust säilitamaks praeguseid toiminguid järgmisel aastal.
• Mittefinantsilistest toetustest peab oma tegevuse jätkamiseks 33% vajalikuks nõustamistuge, 32% turunduse ja müügituge ja 32% ressursituge. Seega on need kolm tuge võrdselt tähtsad kolmandikule kõikidest küsitletud ettevõtetest. Keskmise suurusega ettevõtetest aga pooltele.
• 46% ettevõtetest on soodsamate laenude olemasolu kontrollinud vähem kui aasta tagasi, 40% pole aga seda kontrollinud vähem kui aasta tagasi ega ka varem.
• 32% ettevõtetest on taotlenud oma ettevõtte kasvu finantseerimiseks kodupangast laenu, keskmise suurusega ettevõtted oluliselt rohkem (51%) väiksematest.15% on küsinud laenupakkumisi alternatiivsetest finantsasutustest.
• Erinevaid laenupakkumisi on võrrelnud 61% ettevõttest. 8% on võrdlemisele mõelnud, kuid seni seda mitte teinud.
• Enne otsuse langetamist vaatas 97% intressimäärasid, see on seega kõige otsustavam tegur laenu võtmiseks. 71% vaatas tagasimakse tingimusi ja 59% teenuse kasutamise tingimusi.
• Kui ettevõte otsib finantseerimist, siis on kõige tõsisemaks väljakutseks kõrged intressimäärad. Nii arvasid ligi pooled (48%) vastanutest , kui summeerime hinnanguskaalal „5“- tõsine väljakutse + „4“ – pigem tõsine väljakutse. Järgmisel kohal on taotlusprotsessi keerukus ehk bürokraatia. Vähest teadlikkust rahastamisvõimalustest peeti kõige vähem märkimisväärseks, seega enamik ettevõtteid loevad end piisavalt teadlikuks, kuidas rahastamisvõimalusi taotleda. Kõrgeid intressimäärasid pidasid väljakutseks ennekõike keskmise suurusega ettevõtted, põllumajandussektor ja majutus-ning toitlustusettevõtted. Kinnisvarasektor tundis ennast finantseerimise otsimisel kõige kindlamalt.
• 53% vastanutest ei ole VKE-dele mõeldud võrdlevast veebiplatvormist midagi kuulnud. 40% väitis aga, et nad on sellisest platvormist kuulnud, 5% kaalunud kasutamist ja 3% kasutanud. 
• Sortteri äriideed  Kui turule tuleb uus tasuta veebiplatvorm, mis võimaldab teie ettevõttel saada ühe taotlusega mitmelt laenuandjalt konkureerivaid pakkumisi, pidas kolmandik perspektiivikaks (35%), kuid kolmandik ka üldse mitte perspektiivikaks (33%) või pigem väheperspektiivikaks (11%). Kõige perspektiivikamaks pidasid seda majutus- ja toitlustusettevõtted ja teenuseid pakkuvad ettevõtted. Seega oli suhtumine leige kuid mitte ka tõrjuv.
• Arvestades, et 31% laenuküsijaid ei võrdle erinevaid laenupakkumisi, kuid kolmandik ettevõtteid moel või teisel rahastamist vajavad, oleks uuel veebiplatvormil, mis toob kokku konkureerivad pakkumised siiski lennuvõimet.